Mitmekeelne koduleht: viis viga, mis nähtavuse ära söövad

Mitmekeelne sait tundub tellijale tõlkeprojektina: võtame olemasoleva saidi ja paneme tekstid teise keelde. Tehniliselt on see struktuuriprojekt, ja vead, mis seal tekivad, ei paista silmaga — nad paistavad alles kuue kuu pärast Search Console’is. Allpool on viis kõige sagedasemat.

1. Keeled elavad ühel aadressil

Kui keelt vahetatakse skriptiga ja aadress jääb samaks, siis otsingumootori jaoks on olemas üks leht ühes keeles. Teist versiooni ei indekseerita, sest tal pole oma aadressi, kuhu viidata. Igal keelel peab olema oma aadress — kas eraldi kaust (`/en/...`), eraldi alamdomeen või eraldi domeen.

2. hreflang puudub või viitab valesti

hreflang on märgend, mis ütleb Google’ile: need lehed on sama sisu eri keeltes, näita igaühele õiget. Ilma selleta võib otsingus ilmuda vale keel või versioonid võivad omavahel konkureerida. Kõige sagedasem viga ei ole hreflangi puudumine, vaid see, et ta viitab aadressidele, mida ei ole — näiteks lehele, mida sellel keelel pole tõlgitud.

Teine detail, mida sageli ei tehta: iga versioon peab viitama ka iseendale ja viited peavad olema vastastikused. Ühepoolne hreflang jäetakse lihtsalt arvestamata.

3. Aadressid on tõlkimata

Kui eestikeelne leht elab aadressil `/services/web-development`, siis kaob üks lihtne võimalus: eestikeelsed sõnad aadressis. Need ei ole kõige tugevam tegur, aga nad on tasuta ja kohalikus otsingus arvestatavad. Mõistlik lahendus on tõlgitud teekonnad — `/teenused/veebiarendus` eesti, `/services/web-development` inglise keeles.

Aga siin on konks, mis läheb vahele väga tihti. Kui aadress on tõlgitud, peab ka keelte vahetaja teadma iga keele aadressi. Kui ta lihtsalt vahetab keeleprefiksi ja jätab ülejäänud aadressi samaks, viib ta lehele, mida ei ole: `/en/blog/mis-on-ai-otsing` annab 404. Kasutaja näeb veateadet, ja hreflangis võib samal ajal olla kõik korras — nii et aruannetes seda viga ei ole, aga inimese jaoks on sait katki.

4. Masintõlge ilma toimetamiseta

Tõlkemasin saab tähendusega hakkama, aga ei saa hakkama sellega, kuidas inimesed päriselt otsivad. Otsisõnad ei ole tõlked: eestikeelne inimene otsib teisi sõnu kui soomlane, ja õige sõna ei tule tõlkest, vaid andmetest. Lisaks loeb toon — masintõlgitud leht on loetav, aga ta ei veena.

Praktiline kompromiss: alustada masintõlkest ja lasta inimesel üle vaadata pealkirjad, esimesed lõigud ja kõik kohad, kus on märksõnad. Täielik ümberkirjutamine igale keelele ei ole alati eelarves, aga pealkirjade toimetamine on alati.

5. Keeled, mida keegi ei täida

Viis keelt tühja sisuga on halvem kui kaks keelt korraliku sisuga. Iga keel on ülalpidamiskulu: uus artikkel tuleb tõlkida, uus teenus samuti, ja kui seda ei tehta, siis osa saiti vananeb nähtavalt. Alustage nendest keeltest, mille jaoks on olemas turg ja inimene, kes sisu eest vastutab.

Mida enne käivitamist kontrollida

• Igal keelel on oma aadress ja see avaneb otse, ilma ümbersuunamiseta.
• hreflang on olemas igas versioonis, viitab kõigile keeltele ja iseendale.
• Keelte vahetaja viib sama lehe teise keele peale, mitte avalehele ja mitte 404-le.
• Automaatset keele äratundmist ei ole või see ei suuna otsingurobotit ümber.
• Pealkirjad ja meta-andmed on igas keeles erinevad, mitte tõlkemasina väljund.

Kolmas punkt on neist kõige tüütum: ta ei paista ühelgi standardsel kontrollil, sest `<head>`-is võib kõik korras olla. Ainus usaldusväärne viis on klõpsata kõik keelevahetuse lingid läbi — või lasta see läbi käia skriptil.

Kuidas mitmekeelne struktuur meil üles ehitatakse — tõlgitud aadressid, hreflang ja sisuhaldus igale keelele — on kirjas veebilehe tegemise lehel. Kui sait on juba mitmekeelne ja tahate teada, mis seal praegu katki on, annab vastuse tehniline audit.